Vabariigi
President Tema Pühadus patriarh Bartholomeosele
Maarjamaa Risti üleandmisel
27.
oktoobril 2000
Teie
Pühadus,
metropoliit Stephanos,
Karjala ja kogu Soome peapiiskop Johannes,
Filadelfia metropoliit Meliton,
väga austatud ülempreestrid,
mu daamid ja härrad,
Konstantinoopoli
ja Uue Rooma peapiiskopi, Oikumeenilise Patriarhi
külaskäike maailma eri nurkadesse on alati
saatnud üldsuse eriline tähelepanu. Selle
põhjuseks on teie isiku pühendumine maailma
mitmete probleemide lahendamisele. Ka teie visiit
Eestisse on üheks oluliseks märgiks, mis
on kantud armastusest ja hoolivusest siinse rahva
ja kultuuri vastu. Teie hoolitsus Eesti õigeusklike
eest on leidnud paljukordselt kinnitust. Olete saatnud
siinsele raskele põllule oma kõige parema
piiskopi, ja ma võin vaid tänuga kinnitada,
et ta on tänaseks saavutanud olulisi läbimurdeid
kiriku ülesehitamisel.
Niisamuti
on kultuuritraditsiooni järjepidevuse tunnetamine
väljendunud märterpiiskop Platoni pühakukskuulutamises,
kes on esimene eesti soost pühak meie kultuuritraditsioonis
üldse. Õigeusklikud tänavad teid
selle eest ja tänan ka mina. Kiriku eest hoolitsemine
seisneb eelkõige selle vaimse palge kujundamises.
Traditsioonide kinnitamine läbi kanooniliste
ja liturgiliste aktide on kui usklike palvetele vastamine,
mille läbi saame näha Jumala igapäevast
tööd oma kogudusega. Tean, et Eesti õigeusukirik
on märterpiiskop Platoni mälestuseks asutanud
teenetemärgi - püha Platoni ordeni, millega
oma hiljutisel Eestimaa visiidil sai austatud Kreeka
president Constantinos Stephanopoulos. Eesti pühak
ja ühes temaga siin tegutsevad õigeusklikud
on selle aktiga jõudnud maailma teadvusesse.
Ma tean, see on uhke tunne.
Konstantinoopoli
patriarhaat, kes on tuntud oma edukate keskkonnaalaste
sümpoosionite poolest, on rõõmustanud
eestlasi sooviga pühendada järgmine neist
Läänemere küsimustele. Kinnitan siinkohal
veel kord oma nõusolekut olla nimetatud sündmuse
patrooniks. Väljendagu see minu tänu teile
ja kogule patriarhaadile hoole eest, mida olete Eesti
suhtes üles näidanud. Kaasajas tegutsev
kirik tunnetab ühiskonnavajadusi, mis ei jäta
puudutamata ka koguduse üksikliikmeid, olgu selleks
keskkonnaprobleemid või sotsiaalsfäär,
haridus või kirikupoliitika. Kirik on just
nii ühiskondlik, kui ühiskondlikud on tema
üksikliikmed. Mitmed majanduslikud, kanoonilised
ja poliitilised kitsaskohad, mida Eesti õigeusklikud
on pidanud viimaste aastate jooksul ületama,
on muutnud teie kiriku paindlikuks ja elujõuliseks.
Teabe oma olemasolust ja võitlustest olete
suutnud viia ühiskonna kõikidele tasanditele
alates kohalikest omavalitsustest kuni peaministri
ja presidendini, pannes nad muret tundma kiriku käekäigu
ja kasvamise eest. Ja nii see ju peabki olema. Meie
põhiseadus sätestab, et riik on kirikust
lahutatud, kuid kusagil pole öeldud, et kirik
peaks olema riigist lahutatud. Kirik on riigi üks
osa. Ta kasvab koos temaga, hoolitseb koos temaga
oma liikmete eest. Vajadusel astub ta kasvõi
sir Thomas More'i või Canterbury peapiiskop
Becketi kombel ebaeetilise riigi diktaadi vastu välja.
Kui riigiametnikud kipuvad unustama eetika, siis on
kirikujuhid need, kes peavad seda neile meelde tuletama.
Niisamuti
on suured religioonid kutsutud maailmas rohkendama
ususallivust, et ükskord saaksid Aabrahami ja
Muhamedi, Jeesuse ja Buddha järgijad üheskoos
rääkida vennalikust ligimesearmastusest
ilma, et käsi pigistaks mõõgapead.
Oikumeeniline liikumine peaks olema oikumeenilisele
patriarhaadile olemuslikult südamelähedane
ja olen veendunud, et Uus Rooma saab olema selle viljakaks
lätteks.
Teie
Pühadus,
teenete
eest, mida te olete juba osutanud ja kahtlemata veelgi
osutate Eesti riigile, on mul suur au anda teile üle
Maarjamaa Rist. Selle ordeni nimi osutab omakorda
829 aasta tagusele ajale, mil meie maa Jumalaema järgi
oma nime sai. Seepärast on vägagi sobiv,
et see autasu antakse nüüd Konstantinoopoli
ja Uue Rooma peapiiskopile, Oikumeenilisele Patriarhile.
Tänan
Teid.

Vabariigi
President Patriarh Bartholomeose vastuvõtul
Tallinnas 31. oktoobril 2000
Teie Pühadus, austatud Patriarh Bartholomeos,
ekstsellentsid,
mu daamid ja härrad,
olete
viibinud Eestimaal juba 5 tihedat päeva. Näinud
meie maa erinevaid nurki ja tutvunud kiriku eluga
nii pealinnas kui ka maakondades. Loodan, et Teie
visiit vastas ootustele mida olite enesele siinsest
põhjamaiselt kargest maakillust loonud. Tean,
et olete oma ringsõidul kohtunud pea kõikide
juhtivate riigitegelastega ja need kohtumised on olnud
sõbralikud. See näitab, et Teie siinsed
abilised on teinud head tööd. Nad on suutnud
keerulises kanoonilises ja kirikupoliitilises olukorras
ühtlustada oma read ja seisukohad ning luua Eesti
Apostellikust Õigeusu Kirikust üldsusele
selge pildi. See on suur saavutus.
Ma
tean, kui suur on kiriku ees see põld, mis
tuleb üles künda. Soovin kogu kirikule siinkohal
kannatlikkust, sest annid mis teie kätte on antud,
on kui talendid, mida tuleb rohkendada. Kõige
rohkem soovin ma teie kirikule nime, mis tugineb halastusel
ja sotsiaalsel tundlikkusel. Siis astuvad inimesed
teie juurde ja kasvavad koos teiega. Soovin kirikule
jõudu ja jaksu seminari korraldamisel ning
kloostri loomisel, sest haridusel ja vaimsel haritusel
põhineb teie tugevus ja Eesti tulevik.
Vanasõna
ütleb: omade seadustega ei astuta võõrasse
kloostrisse. Tänases kirikupoliitilises olukorras
on mõni need reeglid paraku unustanud. Vähe
sellest, et avaldatakse survet naaberkirikule, ollakse
ka ükskõiksed seaduste suhtes, mis on
kõigile võrdsed. Teie visiit Eestisse
on toonud ka siin selgust ja oleme tänulikud
kompromissivalmiduse eest, mis peaks tooma leevendust.
Niisamuti
lubage mul tänada Teid ja siinset kirikut osavõtlikkuse,
eestpalvete ja pärgade eest 1905 aasta veresauna
ohvrite mälestuseks. 95 aasta eest lasti Vene
keisriimpeeriumi poolt maha tavalised tallinlased,
kes nõudsid õigust olla kodanikud. Teie
tähelepanelikkus liigutab meid. Usun, et ka Eesti
kodanikud vastavad omapoolse tähelepanelikkusega
kiriku kasvamisse ja vajadustesse.
Tõstkem
siinkohal klaasid Tema Pühaduse auks ja tänagem
Teda tähelepanelikkuse eest. Kiriku auks ja usu
kasvamiseks!

Tagasi
sisukorda