JÕULULÄKITUS
2005
(ettelugemiseks Kristuse
sündimise püha jumalateenistusel)
“Aga
kui aeg sai täis,”, kirjutab püha apostel Paulus oma
kirjas galaatlastele (4,4-5), “läkitas Jumal oma Poja,
kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma
Seaduse aluseid, et me saaksime lapseseisuse.”
Mu
armsad vennad ja õed!
Sel
Kristuse sündimise päeval saab ligipääsmatu Jumal ligipääsetavaks.
Tema, kes on lõpmatu, mahub ära väikesesse kaljukoopasse.
Tema, kes on nähtamatu, ilmutab ennast ja saab nähtavaks.
Tema, keda ei saa puudutada, alandab ennast, lubades
end puudutada.
Ta
ei piirdu sellega, et saadab välja oma prohvetid, kes
annavad teada Tema tahet või kuulutavad ette Tema karistusi.
Tema, Jumala Sõna, “kes on Isa süles” (Jh 1,18), läheb
veelgi kaugemale. Igavene tuleb taevast alla maa peale.
Kuidas on võimalik, et üks Ema saab Teda süles hoida?
Tema üksi teab seda, Tema üksi tahtis seda, selline
oli Tema soov.
Saades
täiuslikuks inimeseks ning jäädes ikka täiuslikuks Jumalaks,
saab Ta täielikult üheks meie loomusega. Ta võtab meie
kuju. Ta räägib nagu meie. Ta läheb selleni, et rüütab
ennast isegi meie nõrkusega. Ja seda tehes astub Ta
meie teedele, minnes vastu meie rõõmudele ja kurbusele,
laskmata ennast kunagi eksitada meie silmakirjalikkusest
või meie patususest. Ta ravib meie haavad, Ta avab meie
pimedate silmad, Ta tõstab uuesti jalule meie halvatud,
Ta äratab ellu meie surnud. Nii püstitab Ta maa peale
oma Armastuse aujärje.
Samal
ajal ei lakka Ta rääkimast meie keelt. Ta usaldab meile
oma tõe ja oma valguse. Ta rikastab meid oma õpetuse
täiuslikkusega. Ta kannatab vankumatult välja meie süüdistused
ja jumalateotused. Vaikides seisab Ta ülekohtuste kohtumõistjate
ees. Et anda sellele, kes on ennast ilma jätnud paradiisi
puhtusest ja auhiilgusest, tagasi kogu väärikus, toob
Ta ennast ristil ülimaks ohvriks.
Jah,
Ta oli kõike seda ja enamgi veel ainsa eesmärgiga- sisse
seada uus, isiklik ja otsene suhe igaühega meie seast,
et meie omakorda võiksime taas leida võime ja julguse
sõlmida Temaga uued sidemed. Mu armsad, Jumal võttis
enesele meie ihu, et me õpiksime Teda tundma ja et me
koos Temaga, Tema läbi ja Temas leiaksime uue ja igavese
elu.
Jumala
Sõna sai lihaks ja kannab nime Immaanuel, see tähendab
“Jumal on meiega” (Mt. 1,23). Nüüdsest alates on Jumal
meiega. Alatiseks! Teile seda suurt rõõmusõnumit kuulutades
soovin ma kogu südamest, et oleksite õnnelikud sel valgusküllasel
päeval ja kogu algaval aastal, mis juba silmapiiril
terendab, ning õnnistan teid kõiki isalikult Jeesuses
Kristuses meie Päästjas, kes Neitsist Maarjast on sündinud.
.
Tallinnas,
Kristuse sündimise pühal, armu aastal 2005.
+
Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Tagasi
sisukorda
|