Kaheksaviisilisus
Õigeusu kirikulaul põhineb kaheksal
põhiviisil. Juba alates 6. saj. on laulud seatud kaheksasse
rühma ehk ossa. Viisijagudes on meloodiaid stihhiira,
tropari, prokimeni ja kaanoniviiside jaoks.
Lauluviis vahetub igal nädalal. Teisel pühapäeval pärast
nelipühi algab esimene lauluviis, järgmisel teine jne.
kuni kaheksandani, mille järel alustatakse jälle esimesest.
Lauluviis on vorm, millel lauldakse selliseid psalme
ja palveid, millel ei ole oma kindlat, püsivat viisi.
Nüüd on teksti juurde märgitud ainult lauluviisi number.
Näiteks: On kohus..., 8. Lv.
Püha Johannes
Damaskusest
Püha Johannes Damaskusest on tuntud
kui kaheksa viisi süsteemi koostaja. Ta kogus varajasi
kirikukäsikirju ja korrastas need.
Teda peetakse õigeusu usuõpetuse (teoloogia)
isaks. Kuna õigeusule on omane laulev usuõpetus, siis
võib teda pidada ka õigeusu kirikulaulu isaks
Püha Johannese elust on teada õige vähe.
Ta sündis 7.saj. Damaskuses kristliku pere lapsena.
Tema isal oli õukonnas kõrge positsioon. Johannesel
oli kasuvend Kosmas, kellest sai piiskop ja kirikulaulude
looja.
Johannes päris isa ameti, kuid jättis
selle varsti ja läks kloostrisse. Seal ta süvenes kristlikku
ellu, täpsustas ja selgitas kiriku õpetusi ja kirjutas
suurepäraseid kirjutisi, muuhulgas ikoonidest.
Püha Johannes ei ihaldanud enesele au,
vaid oli alandlikkuse võrdkujuks.
Ta suri eakana 8. saj. keskel. Teda loetakse pühakute
hulka ja tema mälestuspäeva peetakse 4. detsembril.
